Daatumeid Eesti ajaloos

 

8000  Vanim leitud inimasutus Eesti aladel

2000 - 1000 S o o m e - U gr i aeg. Uraali mägede lõuna ja lõuna-läänepoolsel maal ühine Soome-Ugri rahvus: praegused ühissoomlased, Volga soomlased (mordvalased ja tšeremissid), Permi rahvad (votjakid ja sürjäänid) ning Ugri rahvad (ostjakid, voguulid ja ungarlased)

1000 - 200 P e r m i - M or d v a aeg: Kaama alamjooksul ja Volga käärus ühissoomlased ühes Permi rahvastega ja siis mordvalastega.

200 e.Kr. - 350 p. Kr. Ü h i s s o o m e aeg: Volga ülemjooksul, osalt lõuna-lääne pool ühis-soome rahvus: nüüdsed eestlased, liivlased, vepslased, vadjalased, karjalased ja soomlased.

Loe eestlaste kohta siit

M.a.j.

350 - 500  Eestlased rändavad praegusesse asupaika.

 

Muinas-Eesti maakonnad

 

 

 

1030  Novgorodi vürst Jaroslav Tark vallutab Kagu-Eesti ja asutab Tarbatu kantsi asemele Jurjevi (Tartu) linna.  Tartu linna mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates.

1061  Eestlased hävitavad Jurjevi kantsi.

1154  Tallinnat mainitakse esmakordselt kirjalikes allikates.

1169  Lundi piiskop Eskil määrab munk Fulco Eestimaa piiskopiks.

1184  Meinhard asutab Üksküla kiriku.

1186  Meinhard õnnistatakse Üksküla piiskopiks.

1198 (24. juuli) Teine (liivlaste) piiskop Berthold surmatakse.

1199 - 1229  Piiskop Alberti tegevus.

1201  Riia asutamine.

1202  Mõõgavendade ordu (Fratres militae Christi) asutamine.

1208 - 1227  Sõjad eestlastega ja nende allaheitmine.

1208  Sakslaste esimene röövretk Ugandisse.

1210  Ümera lahing.

1211  Esmakordselt ajaloos mainitakse Lihulat.

1212  Ristisõdalaste esimene rüüsteretk praeguse Põltsamaa linna aladele.

1217  Madisepäeva (Paala) lahing ja Lembitu surm.

1219 Taani kuningas Valdemar II tuleb Tallinna lahes maale ja asutab linna.

1222  Taanlased ja sakslased jagavad Saaremaa lepinguga eestlaste maa oma vahel (taanlased saavad Eestimaa, sakslased Liivimaa).

1222 - 1223 Üldine eestlaste vastuhakkamine.

1224  Tartu piiramine ja langus.

1226  Esimest korda mainitakse Tarvanpea (Rakvere) nime Läti Henriku kroonikas.

1227  Sakslased vallutavad Saaremaa, Tallinn läheb sakslaste kätte.

1229  Saksa ordu asub Preisimaale.

1236  (22. sept.) Saule lahingus hävitavad leedulased Mõõgavendade ordu.

1237  Mõõgavendade ordu ühendatakse Saksa orduga.

1238  Stensby lahing sakslaste ja taanlaste vahel: Tallinna, Harju- ja Virumaa saavad taanlased, Järvamaa - ordu.

1238 - 1346  Eestimaa Taani valitsuse all.

1240  Novgorodi vürst Aleksander Nevski lööb rootslased Neeva jõel.

1242  Aleksander Nevski lööb Saksa ordu Peipsi järvel.

1251  Saare-Lääne piiskop Henricus asutab Vana-Pärnu linna koos katedraali ja toomkooliga. Rüüstatakse leedulaste poolt 1263. 

Hariduselust Eestis loe siit

 

1260  Saksa rüütlid saavad Durbeni järve juures (Liibavi lähedal) leedulastelt ja kuralastelt lüüa. Mäss Preisimaal. Kuralaste ja semgallide mäss Kuramaal, eestlaste mäss Saaremaal.

1261  Saarlaste mäss summutatakse.

1271  Põhja-Eesti (Harjumaa, Rävala ja Virumaa) läheb taanlastele. Sellest moodustatakse Eestimaa hertsogkond.

1280  Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi saavad Hansa Liidu liikmeslinnadeks.

1286   Valga nimi esineb esimest korda Riia linna võlaraamatus.

1291  30. september. Paidele antakse linnaõigused.

1302  Rakvere saab linnaõigused

1304  25. veebruar. Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne  piiskopid sõlmivad Riia linna ja selle peapiiskopi vastase liidu, mille nimeks saab Tartu konföderatsioon.

1322  Esimesed teated Kirumpää linnuse kohta Võru lähedal.

1329  Esmakordselt mainitakse Helme kihelkonda, mille kiriku juures toimus lahing leedulastega.

1343  4. mai. Paide ordulinnuses tapetakse ülestõusnud eestlaste saadikud.

1343 - 1345 Suur eesti vabadusvõitlus ("Jüriöö ülestõus"), mille käigus hävitati mitmeid mõisasid ja vallutati hästikindlustatud Padise klooster.14. mail purustati ülestõusnute sõjavägi orduvägede poolt.

1346  Taani kuningas müüb Põhja - Eesti Saksa ordule.

1347  Esmakordselt mainitakse ajaloos Türi linna Turgeli nime all . (Linna nime sai 1926.aastal.)

1410  Saksa ordu lüüakse Tannebergi lahingus.

1430   Rajatakse Uexküllidele kuulunud Virtsu läänilinnus

 

1494 - 1535  Wolter v. Plettenberg Liivimaa ordumeister.

1522 - 1524  Usupuhastus e. reformatsioon ulatub Balti linnadesse.

1524 - 1525  Pildihävitamised Riia, Tartu ja Tallinna kirikutes.

1525  Esimesed teated eestikeelsetest protestantlikest trükistest, mis hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul.

1533-1534 Talv. Virtsu linnuse hävitamine

1535  Esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis (Wanradt-Koelli katekismus).

 

 

1550   Rahvaarv Eestis 250 000 - 280 000

1558  Eestis on 9 linna: Tallinn (Reval), Tartu (Dorpat), Vana-Pärnu (Alt-Pernau), Uus-Pärnu (Neu-Pernau), Viljandi (Fellin), Paide (Wittenstein), Haapsalu (Hapsal), Rakvere (Wesenberg), Narva (Narwa).

1558 - 1564  Venemaa sõda Liivi orduga.

1558   Narva ja Tartu langevad venelaste kätte. Elanikud küüditatakse Venemaale.

1559  Taani kuningas Frederik II ostab oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopilt Saaremaa ja Läänemaa.

1560  Liivi ordu viimane vägi purustatakse Härgmäel. Viljandi langeb venelaste kätte.

1560  Tallinn saadab sügisel saadikud Rootsi kuninga Erik XIV juurde paluma abi venelaste vastu.

1561  6. juuni. Tallinn nõustub saama Rootsi kuninga Erik XIV  alamaks. Põhja-Eestis kehtestatakse Rootsi võim.

                                                                   

 

Frederik II

 

1561  Liivi ordu ja seega ka Vana-Liivimaa ajastu lõpp. Kõik keskaegsed riigid on lakanud eksisteerimast. Keskaeg Eestis lõppeb.

 

1562 - 1582  Vene - Poola - Rootsi sõda.

1563  Hertsog Magnus annab linnaõigused Kuressaarele (Ahrensburg)

1570  Hertsog Magnus nimetatakse Moskva tsaari Ivan Julma poolt Liivimaa kuningaks. Saaremaa läheb Taani kuninga valitsuse alla. (Magnusest rohkem Andres Adamsoni raamatus "Hertsog Magnus 1540 - 1583", Argo, Tallinn 2005)

1578  Ilmub Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika"

 

1582  Zapolje rahu Poola ja Venemaa vahel. Liivimaal pannakse maksma uus (Gregoriuse) kalender.
         "Constitutiones Livoniae" - uus maavalitsuse korraldus.

1583  Pljussa rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Venemaa loobub valdustest Lääne- ja Põhja-Eestis.

1583  9. märts. Jesuiidid tulevad Riiga ja Tartusse eesmärgiga muuta Poola kuninga käsul Eestimaa taas katoliiklikuks. Tartusse asutatakse jesuiitide gümnaasium.

1584  Rootsi valdused Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa ühendatakse provintsiks, mille nimeks saab Eestimaa hertsogkond.

1584  Poola kuningas Stefan  Batory annab linnaõigused Valgale (Walk)

 

 Stefan (Istvàn) Batory

1589  Tartus keelatakse eestikeelne jutlus luteriusulistele. "OrdinatioLivoniae I" (staarostid ainult poolakad ja leedulased,  linnad saavad Magdeburgi õiguse.

1598  "Ordinatio Livoniae II" (sakslased poolakate ja leedulastega üheõiguslikud). Algab Poola - Rootsi sõda.

1601 - 1603  Nälja- ja katkuaeg

1611 - 1632  Rootsi kuningas Gustav Adolf.

 

 

1620  Rahvaarv Eestis 70 000 - 100 000. Languse põhjuseks Liivi sõja laastav mõju.

1625  Rootslased ilmuvad Tartusse.

1629  Altmargi eelrahu Poola ja Rootsi vahel, mille järele Liivimaa jääb rootslastele. Nn. rootsi aeg kestab kuni 1699.a.-ni

1630  Liivimaa kindralkuberner, Uppsala Ülikooli kantsler ja Gustav II Adolf kasvataja Johan Skytte asutab Tartu Akadeemilise Gümnaasiumi.

1631  Tartus asutatakse esimene trükikoda Eestis. Mõeldud esialgu ülikooli tarbeks.

1631  6. juuni. Tallinnas avati pidulikult Gustav Adolfi Gümnaasium.

 

 

1632  Tartu Ülikooli Academica Gustaviana asutamine Johan Skytte poolt.

 

 

1633 Tallinnas asutatakse trükikoda.

1637  Esimene eesti keele grammatikaõpik, koostatud Tallinna Toomkiriku õpetaja, pastor Heinrich Stahli poolt.

 

1638  Esimene rootsiaegne maade revisjon.

1643 - 1645  Sõda Rootsi ja Taani vahel

1645  Brömsebrö rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eestimaa on Rootsi kuninga valduses.

1651 - 1660  Rootsi kuningas Karl X Gustav

 

 

1656  3. juuni.  Algab Rootsi - Vene sõda,. mis kestab 1661. a.-ni

1656  10. juuli. Ülekaalukas Vene vägi alistab Vastseliina kindluse

1660 - 1697  Rootsi kuningas Karl XI.

 

 

1661 1. juuli. Kärde rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Venemaa tagastab Ida-Eesti.

1671  Kindralkuberner Clas Totti annab korralduse eesti talupoegade pärisorjastamise lõpuleviimiseks.

1675  Ilmub esimene ajaleht Eestis - Ordinari Post-Zeitung

1678  Karl XI kinnitab Liivimaa rüütelkonna eesõigused Ljungbys.

1682  Reduktsiooni ehk eramõisate osalise riigistamise algus Liivimaal ja Eestimaal, mis mõnevõrra parandab talurahva olukorda. Põhjuseks Rootsi riigikassa halb olukord.

1684 - 1688  Tartu lähedale Piiskopimõisa rajatakse Forseliuse seminar talurahvakoolide õpetajate väljaõpetamiseks. See aitab kaasa hariduse levikule talurahva hulgas.

1686  Bengt Gottfried Forselius külastab koos oma kahe õpilase Ignatsi Jaagu ja Pakri Hanso Jüriga Stockholmis kuningat. Esimesed talurahva koolid.

1687 - 1688  Käsud vakuraamatute kokkuseadmiseks Liivimaal; mõisate võtmine lõplikult.

1693  Viimane maade revisjon rootsiaegsel Liivimaal.

1694  Kaotatakse endine Liivimaa maaomavalitsuse korraldus.

1695  Rahvaarv Eestis u. 400 000

1695 - 1697  Suur nälg, mille tagajärjel sureb 75 000 inimest. Rahvaarv kahaneb 300 tuhandele

1697 - 1718  Karl XII Rootsi kuningas.

 

 

1699  Asutatakse kolmikliit (Vene-, Taani-, Poolamaa) Rootsi vastu.

1699  Tartu Ülikool kolitakse Pärnusse, kus tegutseb 1710. a-ni.

1700  Narva lahing; venelased lüüakse.

1700 - 1721  Põhjasõda

 

 

1703  Rakvere linn põletatakse Põhjasõjas maani maha.

1704  Venelased võtavad Tartu ja Narva.

1708  Tartu linn hävitatakse täielikult. Tartu ja Narva elanikud küüditatakse nende elupaikadest.

1710  Peeter I võtab Riia, Pärnu ja Tallinna. Peeter I kinnitab Liivimaa ja Eestimaa eesõigused. "Harku rahu"

1719  Rootsi kuninganna "armukiri" Liivimaale ja Eestimaale.

1721  Uusikaupunki rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti- ja Liivimaa liidetakse Vene impeeriumiga.

1729  Vennastekogudus ulatub Baltimaale.

 

1736  Krahv Zinzendorf , vennastekoguduse asutaja külastab Liivimaad ja Eestimaad.

1736  Alustab tööd Räpina mõisa paberivabrik Võhandu jõel.

1739 Jüri ja Kose kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlgib piibli eesti keelde.

1739  Eestis hakkab maksma koolikohustus.

1743  Vennastekogudus keelatakse.

1764  Vennastekogudus lubatakse uuesti. Keisrinna Katariina II

reis Liivimaale ja Eestimaale.

 

 

1764  Parun Schoultz Ascheradenist annab oma talupoegadele oma mõisas kehtiva eraseaduse, mis toob mõnevõrra kergendust talupoegadele.

1764  Vana-Põltsamaa mõisnik Woldemar von Lauw alustab oma mõisas klaasi tootmist. Hiljem lisandub portselani ja peeglite valmistamine.

1772  Wilhelm Hörschelmann hakkab Tallinnas välja andma esimest Põhjasõja järgset ajalehte Revalshe Wöchentliche Nachtrichten

1782  Friedrich Gustav Arvelius ja Saaremaa Karja kiriku pastor  Friedrich Wilhelm Willmann avaldavad esimesed eestikeelsed juturaamatud.

 

1783  Vene pearaha-seadus pannakse ka Liivimaal maksma.

1783  Paldiski saab linnaõigused

1784  4. juuli. Seoses pearaha sisseseadmisega toimub Räpina puuaiasõda.

1784  21. aug. Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne annab Võrule linnaõigused.

1785  21. aug. Kehtestatakse Venemaa linnaseadus. Kõik vabad linnaelanikud saavad kodanikuõiguse.

1786  Uus maavalitsuse korraldus Vene eeskujul (Statthalterschaft) seatakse sisse.

1789  Parun Üxküll Vigalast Eestimaal annab oma talurahvale eraseaduse.

1796  Pannakse uuesti maksma vana maavalitsuse kord Paul I poolt.

1802  Tartu Ülikool taasavatakse saksakeelse keiserliku ülikoolina. Aleksander I kinnitab uue Eestimaa talurahva seaduse, mis kergendab tunduvalt talurahva olukorda.

1803  3. aprill. Sünnib keeleteadlane Eduard Ahrens, kes võtab eesti keelele sobimatu saksa ja ladina keele ortograafia asemel kastutusele soome keele ortograafia. Uuendus on püsinud tänaseni.

1803  26. detsember. Sünnib Friedrich Reinhold Kreutzwald. (Surn. 25. aug. 1882)

 

1804  Kinnitatakse Liivimaa "maarahva seadus" ja Eestimaa "talurahva kohtuseadus". Seatakse sisse vakuraamatud.

1805  20. märts. Sünnib Ferdinand Johann Wiedemann. (Surn. 29. dets. 1887)

 

 

1806  Esimene eestikeelne ajaleht.

1816  23. mai (4. juuni) Kinnitatakse "Eestimaa talurahva seadmised", mis talupoja pärisorjusest vabastab.

1819  26. märts (7. aprill) Liivimaa talurahva vabastamine.

1832  Kinnitatakse uus luteriusuliste kirikuseadus.

1834  Talurahvas saab perekonnanimed

1838 Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts (Gelehrnte Estnische Gesellschaft).

1839 - 41  Nälja-aastad ja laialdane rahva kreeka-katoliku usku üleminek.

1841  Talupoegade vastuhakk Pühajärve mõisaomanikule Wilhelm von Strykile Otepää kandis. Tuntud "Pühajärve sõja" nime all.

1841  26. juuli. Sünnib Carl Robert Jakobson. (Surn. 19. märts 1882)

 

 

1843  24. detsember. Sünnib Lydia Koidula. (Surn. 11. aug. 1886)

 

 

1845  Massiline üleminek Vene õigeusku

1848  Vändra kõster Johann Woldemar Jannsen asutab ajaviitelise ja õpetliku sisuga ajakirja "Sannumetoja" (Sõnumitooja)

1849  Kinnitatakse uus Liivimaa talurahva- ja maaseadus. Maa jagatakse mõisamaaks ja talumaaks.

1851  23. september. Sünnib Karl August Hermann. (Surn. 11. jaan. 1909)

 

 

1856 - 1859  Eestimaa uued talurahva seadused.

1857  J. V. Jannsen asutab esimese Eesti ajalehe "Perno Postimees".

 

1858  14. juuni. Mahtra mõisas toimub nn. "Mahtra sõda"

1858  Rajatakse Narva Kreenholmi Manufaktuur.

1860  Aleksander II kinnitab uue Liivimaa talurahva seaduse.

 

 

1860  Algab talude päriseksostmine.

1860  Tallinnas hakkab ilmuma Eesti esimene päevaleht: “Revalsche Zeitung” 

1860  Jaan Adamson teeb ettepaneku rajada "vabastajakeisri" Aleksandri mälestuseks Aleksandrikool. Kool avati 20. augustil 1888 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas.

1862  17. veebruar. Sünnib Eduard Bornhöhe. (Surn. 17. nov. 1923)